Miks valisin teose „The Eternal Prince“ alguseks sügise

Kui kujutlesin The Eternal Princei algust, ei näinud ma Alexanderit kunagi alustamas oma teekonda ereda suvise taeva all. See ei tundunud õige. Tahtsin, et algus oleks külmem, vaiksem ja pisut ebamugav. Sügis andis selle tunde loomulikult.

Tahtsin, et maailm tunduks päris

Ilm muudab seda, kuidas me paiku kogeme. Loss täiuslikul suvepäeval tundub hoopis teistsugune kui sama loss vihma, udu ja langenud lehtede keskel. Arhitektuur pole muutunud, kuid meie tunne on. Tahtsin seda The Eternal Princeis kasutada.

Alexander liigub maailmas, mis peaks olema ilus, kuid ma ei tahtnud muuta seda ilu liiga puhtaks või kunstlikuks. Tee võib olla mudane. Võib sadada külma vihma. Puud võivad olla peaaegu paljad. Taevas ei pea alati loo soovidega kaasa tulema. Minu jaoks teevad need ebatäiuslikkused maailma usutavamaks.

Sügises on õiget laadi ebakindlust

Sügises on midagi kummalist. Kunagi ei tea päris täpselt, milline päev ees ootab. Üks pärastlõuna võib olla soe ja kuldne. Järgmine hommik hall, tuuline ja jäiselt külm.

See heitlikkus sobis Alexanderi loo algusesse. Ta ei tea kõike sellest, mis ees ootab. Ka ümbritsev maailm ei peaks tunduma täiesti etteaimatav. Ilm, maastik ja muutuv valgus rõhutavad seda ebakindlust vaikselt, ilma selgitusteta.

Mulle meeldib kontrast soojade paikadega

Üks mu lemmikasju külma ilma juures on see, mida see soojusega teeb. Küünal on pimedas toas tähtsam. Pärast vihmas kõndimist tundub kamin hoopis teistsugune. Eemal helendav paleeaken muutub kutsuvaks, kui sinna viiv tee on külm ja märg.

Need on lihtsad pildid, kuid loovad kohe meeleolu. Valentine Kingdomis on palju kontraste ning tahtsin, et aastaajad kuuluksid nende hulka. Välismaailm võib olla raske, kuigi sees ootab midagi kaunist. Või peidab midagi ilusat endas ohtu. Koha välimus ei pea kunagi rääkima kogu tõtt.

Sügis tähendab ka muutumist

Sügisel on ilmne sümboolika, kuid ma ei tahtnud seda peale suruda. Alexander astub suurte muutuste aega. Sügis ongi muutumisega määratletud aastaaeg. See seos toimib loomulikult iseenesest.

Puud kaotavad lehed. Päevavalgus lõpeb varem. Loomad valmistuvad talveks. Kogu maastik kohaneb sellega, mis järgmisena tuleb. Alexander ei tea, mis järgmisena juhtub. Kuid vana elu on juba temast eemaldumas.

Vahel peaks algus tunduma lõpuna

Võib-olla meeldib see mulle kõige rohkem. Sügist seostatakse tavaliselt lõppudega. Suvi lõpeb. Lehed langevad. Aasta liigub talve poole. Kuid The Eternal Prince algab just siis.

Alexanderi jaoks on see, mis ühest vaatenurgast näib lõpuna, tegelikult millegi palju suurema esimene peatükk. Mulle meeldib see vastuolu. Lugu ei alga kevadel, kui maailm avaneb. See algab siis, kui kõik paistab sulguvat.

Ja sellest külmemast algusest hakkab Valentine Kingdom end ilmutama.

Jaga sõpradega:

M.V. Mitici värskeimad uudised