Kas isekirjastavad autorid vajavad ISBN-i?

Üks esimesi asju, millega uued autorid raamatu avaldamiseks valmistudes kokku puutuvad, on ISBN. See on trükiraamatutel, veebikataloogides ja kogu kirjastusmaailmas, kuid selle tegelikku otstarvet mõistetakse sageli valesti.

Mõni arvab, et ISBN tõestab raamatu omandiõigust. Teised usuvad, et seadus nõuab seda enne, kui autor tohib midagi müüa.

Kumbki oletus ei ole kõikjal õige.

ISBN ehk rahvusvaheline raamatu standardnumber on eelkõige identifitseerimissüsteem, mida kasutavad kirjastajad, jaemüüjad, raamatukogud ja levitajad. See aitab eristada üht väljaannet ja versiooni teisest.

See, kas sõltumatu autor seda vajab, sõltub suuresti raamatu avaldamise ja levitamise viisist.

Digiraamatud ja trükiväljaanded toimivad erinevalt

Otse autori veebisaidil müüdav digiraamat ei vaja tingimata ISBN-i. Kui lugejad ostavad ligipääsu autori enda süsteemi kaudu, ei pruugi olla välist müüjat ega levitajat, kes seda tunnust nõuaks.

Ka Amazoni Kindle Direct Publishing lubab Kindle’i e-raamatuid avaldada ilma ISBN-ita. Platvorm kasutab nende toodete jaoks oma identifitseerimissüsteemi.

Trükiraamatutega on teisiti, eriti kui autor tahab neid levitada väljakujunenud müüjate, hulgimüüjate ja raamatupoodide kaudu.

Pehme- ja kõvakaanelised väljaanded vajavad tavapärastes raamatujaotussüsteemides üldjuhul eraldi ISBN-e. Oluliselt muudetud väljaanne võib samuti vajada uut tunnust, samas kui tavaline hinnamuutus enamasti mitte.

See on oluline, sest ISBN tähistab kindlat kirjastustoodet, mitte lihtsalt lugu ennast.

Sama romaani pehme- ja kõvakaanelise ning e-raamatuna avaldav autor võib seega sõltuvalt levituskokkulepetest vajada mitut tunnust.

Tasuta ISBN-id ja kirjastaja identiteet

Mõned kirjastamisplatvormid pakuvad nõuetele vastavatele trükiväljaannetele tasuta ISBN-e. See võib olla mugav autorile, kes soovib esialgseid kulusid vähendada.

Tasuta ISBN-iga võivad aga kaasneda piirangud.

Näiteks võib Amazon KDP tasuta ISBN-i kasutada ainult selle kirjastamisteenuses. Iseseisvalt hangitud ISBN võib pakkuda suuremat paindlikkust sama sobiva väljaande levitamisel eri teenuste kaudu.

Veel tuleb arvestada ISBN-iga seotud kirjastaja või kirjastusmärgi andmeid.

Autor, kes soovib luua iseseisva kirjastamisidentiteedi, võib eelistada ise neid andmeid kontrollida, mitte kasutada kindla platvormi määratud nimetust.

Ma ei arva, et iga esimest korda avaldav autor vajaks kohe keerukat kirjastamisstruktuuri. Kuid kasulik on mõista, kuidas need otsused võivad mõjutada hilisemat levitamist.

ISBN-i ostmine ei registreeri ka autoriõigust, ei kinnita kaubamärgi omandiõigust ega taga, et raamatupood raamatu müüki võtab. Need on täiesti erinevad küsimused.

Enne ostmist mõtle levitamisele

Mina eelistan alustada lõplikust avaldamisplaanist.

Kui raamat on saadaval ainult privaatses digitaalses lugemissüsteemis, võivad autori vajadused olla väga erinevad kellegi omadest, kes valmistab rahvusvaheliseks levitamiseks ette tuhandeid trükikoopiaid.

Mitut väljaannet kavandav autor peaks määratlema vormingud, riigid, levitajad ja kirjastamisidentiteedi, mida ta tahab kasutada. Alles siis on mõtet otsustada, milliseid ISBN-e vaja läheb ja kust neid hankida.

Asjakohase riigi ametlik ISBN-i agentuur saab selgitada kohalikke väljastamisreegleid, samas kui igal levitusplatvormil on oma tehnilised nõuded.

Sõltumatuks jääda sooviva kirjaniku jaoks võib nende väikeste detailide tundmine hiljem säästa tarbetut kulu ja asjaajamist.

ISBN võib paista vaid vöötkoodi kõrval trükitud numbrina.

Tegelikult on see üks vahenditest, mis aitab raamatul kirjastusmaailmas liikuda.

Teadmine, millal seda kasutada, on osa selle valdkonna toimimise mõistmisest.

Jaga sõpradega:

M.V. Mitici värskeimad uudised