Hubane või kõhe? Kaks viisi veeta Halloween toas

Mõistan hästi kahte täiesti erinevat koduse Halloweeni õhtu meeleolu. Mõnikord tahan soojust, tuttavat tuba ja lugu, mis muudab maailma suuremaks. Teinekord tahan natuke põnevust — sellist, mis muudab tavalise hääle koridoris äkki huvitavaks.

Mõlemad sobivad koduseks õhtuks. Valik sõltub peamiselt sellest, kuidas tahan end tunda, kui raamatu lõpuks kinni panen.

Hubane variant

Hubase Halloweeni puhul hoiaksin toa kutsuvana. Soe lamp, mugavad riided, midagi süüa ja raamat, mis juba huvi pakub, on hea plaan.

Lugu võib endiselt sisaldada kummalisi paiku, saladusi või üleloomulikke elemente. Selle õhtuversiooni juures tahan rõõmu teise maailma sisenemisest, tundes end samal ajal oma kodus turvaliselt.

Jätaksin ruumi ka tuttavatele mugavustele. Paus tee tegemiseks või lemmiksnäki valimine kuulub kogemuse juurde. Kõike pole vaja võõraks muuta ainult sellepärast, et on Halloween.

Kõhedam variant

Kõhedama õhtu puhul alustaksin loost. Veenev mõistatus või rahutuks tegev tegevuspaik mõjub mulle rohkem kui kaunistusi täis tuba.

Tuba võib jääda üsna tavaliseks. Veidi mahedam valgus korralikult valgustatud lugemisnurga ümber laseb ümbrusel tagaplaanile kaduda. Vaikus annab loole ruumi tähelepanu hoida. Eelistaksin märgata pinge kasvamist, mitte seda pidevalt telefoni vaatamiseks katkestada.

Valiksin loo, mis teenib oma pinge välja detailide ja ebakindlusega. Mulle meeldib, kui on põhjust mõelda, mis järgmisel leheküljel juhtuda võib.

Vali see, mida päriselt naudid

Koduse Halloweeni eelis on võimalus suunda muuta. Kui häiriv raamat pole enam nauditav, võin midagi muud valida. Kui hubane õhtu muutub liiga tavaliseks, saab tumedam lugu meeleolu muuta.

Ilmselt valiksin segu: mugava toa ja loo, milles on midagi rahutuks tegevat. See vastandus annab mulle kõige meeldivama osa — mõnusa koha istumiseks, samal ajal kui kujutlusvõime rändab paika, kuhu ma ise minna kõhkleksin.

Jaga sõpradega:

M.V. Mitici värskeimad uudised